Esimene nädal

Ongi esimene nädal sellel uuel kontinendil otsas ja paslik oleks teha väike kokkuvõtte nähtud-tehtust. Alusatame siis kohe algusest:
Midagi ei oleks siin nii kiiresti toimunud, kui meid poleks aidanud meie head sõbrad Anett ja Jarmo. Nad on andnud meile nädal aega öömaja ja vedanud meid erinevatesse kohtadesse.Nii, et tänud veelkord.
Eelmine pühapäev sõitsime autoga linnast umbes 100 km välja lääne poole väga ägeda ranniku äärde. Koha nimeks oli Great ocean road, mis kujutab endast 200 km käänulist rannikuäärset teed, mille olid käitsi rajanud aastaid tagasi sõdurid, kes tegid selle tee sõjas hukkunud sõprade auks. Tee pealt avaneb terve 200 km maalilist ookeniäärseid randu ja rannikuid. Üleval ranniku ääre peal on muidugi palju turisti asulaid ja suvilaid ja autole oli päris keeruline kohta leida, kuid sõitsime paar kilomeetrit edasi ühe väiksema ranna äärde, kus oli ruumi küllaga. Nüüd polnud muud kui rätik liivale maha ja ujuma, sest Kaselt oli vaja ära võtta ka "ookeanis ujumise süütus". Selliseid laineid polnud ma isegi varem tundud, aga ma ütlen-asi on seda väärt! Nii me siis sulberdasime ja päevitasime seal terve päeva. Aa.. jah..rääkides ilmadest, siis Austraalias on praegu suvi ja iga päev on selline 30 kraadi ja enamgi täiesti tavaline. Õnneks on päris tugev jahutav tuul, mis annab lohutust, aga tegelikult on väga mõnus.
Esimene nädal on meil paberimajanduse ja töö otsingute tähe all möödunud ja peab ütlema, et me olime mõlemas asjas edukad: pangakaardi ja taxfilenumbri saime kätte, samuti käisime ühel kohalikus tööotsingus agentuuris, kus meid katsetati ja testiti iga külge pealt ning selgus, et me polegi pimedad, oskame lugeda, teha loogilisi järeldusi, järgime täpseid juhiseid ja oleme valmis kohalikku pähklivabrikusse tööle saama. Täpselt veel ei teagi, millist tööd me seal tegema hakkame, aga tuleval esmaspäeval on nn. proovipäev ja eks siis kõik selgub. Ka Anettil oli hea meel, et me sinna saime, sest ta ise töötab ka seal alles esimest nädalat ja ilmselgelt peale tema seal teisi eestlasi ei ole, kellega saaks paar sõna juttu rääkidagi. Tehas ise asub siin samas linnaosas, kus Jarmo ja Anett elavad-muideks nad mõlemad käivad samas linnaosas tööl ja meie praegused majaotsingud piirduvad samuti Prestoni linnaosa või selle ümbrsete linnaosadega. Internetis on väga palju kuulutusi, kus inimestel on majas üks või kaks tuba vaba ja nad otsivad sinna inimest üüriliseks. Paraku on enamus sellised kuulutused, kus vaba on ainult üks tuba ja sinna mahub üks inimene. Meid on ju Kasega tervelt 2 ja see teeb otsingud natuke raskemaks, kuid oleme sellegipoolest leidnud palju variante ja ühte lähme juba homme vaatama. Loodan väga et see sobib meile, sest hind ja asukoht on meile väga sobivad. See jääb siia samasse linnaossa, kus me praegugi elame- ilus ja rahulik eramajade rajoon.
OK...siis käisime me üks päev Kasega Melbourne kesklinna avastamas. See jääb siit rongiga sõites umbes 25 minuti kaugusele ja trammiga natuke kauem. Ühistransport on siin väga hea nt. peaaegu iga 15 minuti tagant tuleb pidevalt uus rong. Kesklinn oli tõeliselt võimas ja väga palju jäi esimese korraga nägemata, kuid seda on meil siin aega avastada küll ja küll. Sellel päeval oli väljas varjus 45 kraadi sooja ning see tõmbas ikka tossu välja. Ühesõnaga kesklinnast ja vaatamisväärsustest räägin mõni teine kord.
Teema, millest esimesel nädalal võiks veel natuke pajatada on siinsed inimesed. Melbournes on tõeline rahvaste paabel. Tänavapilt on nii kirju, et sa võiks vabalt ka alasti tänaval käija ja keegi ei paneks seda tähelegi, sest siin võib kohata erinevaid asiaate, mustasid, valgeid, kollaseid, punaseid-vahet ei ole. Ühel tänaval liigub korraga 100 erinevat kultuuri, aga kõik toimib ja inimesed on õnnelikud ja sõbralikud. No igatahes seda oli väga huvitav esimest korda näha.
Viimane asi on loodus. See on totaalset erinev kõigest, mida ma oma silmaga näinud olen. Mitte ükski puu ega põõsas ei sarnane siin eesti või euroopa puudega. Jah...mõningad erandid muidugi on.. nt Kask oli väga õnnelik kui ta kase puud nägi, samuti on mingeid viljapuid, mis kasvad ka soojemates euroopa riikides, nagu virsikud ja ollivid, aga ülejäänu on väga erinev. Samuti oleme kokku jooksnud mõne kohalikku loomaliigi esindajaga, nagu okassiil, suuremat sorti ämblik ja ühel õhtul käisime pargis opossumeid söötmas. Panen siia ka natuke pildimaterjali.
Ma arvan, et selleks korraks aitab ja järgmine nädal kirjutan uue kokkuvõtte. Seniks aga päikest teile sinna külma Eestisse ja hoiame sabad püsti!
Pildid: Great ocean road....



Saabumispidu...
Ja muidugi olid ka kuulsused kohal:)
Kohal...ja esimene kohustuslik palmi pilt
Melbourne kesklinn
Carlton Garden ja opposumid