Heaküll...annan alla ja kirjutan natuke meie tegemistest ja mittetegemistest. Jah ka siin hakkab sügis tulema ja sellele järgneb tervelt talv. Ilmad on viimasel ajal harjumatult vihmaseks ja külmaks läinud. Päeval on ainult 20 kraadi sooja, mis on meiesuguste karastunud eestlaste jaoks juba liiga külm:)No inimene hellitatakse väga kiirelt 30 kraadise soojaga ära ja pärast seda muud ilma tunnistada ei tahakski. No pole hullu-peame vist pikad püksid jalga tõmbama.
Viimasest korrast, kui kirjutasin on päris palju aega möödas, aga samas ei ole ka midagi erilist juhtunud. Üritame siin nii palju kui võimalik tööl käia ja samas uut juurde otsida, sest 2-3 korda nädalas tööl käia on liiga vähe, et raha kõrvale panna. Tegin endale eelmine nädal laotõstuki load ära. Siin otsitakse päris palju forkliftereid (tõstukijuhte), kuid paha lugu on see, et kuskilt tuleb ennem kogemusi saada, sest kõik tahavad kogemustega juhte. Kogemusi saaks kindlasti paremini kuskil farmis töödates, kuna seal pole erilist tööjõu valikut. No eks näis, mis kõigest välja kujuneb, aga usun, et see tasub ennast varem või hiljem ära.
Üle-eelmine nädalavahetusel käisime täiesti uues kohas. Koha nimi on Sorento, mis on põhimõtteliselt peaaegu üks Melbourne äärelinnadest. Päris äärelinnaks seda lugeda ei saa, sest sinna sõit võttis meil läbi linna aega 2h, kuigi sõita oli vaja ainult 100km. Tegemist on ühe Melbourne inimeste lemmik suvituskohaga. Ta jääb poolsaare peale, kus ühel pool on Melbourne laht ja teiselpool Vaikne ookean isiklikult. Meie leidsime väga ilusa ranna seal Vaikse ookeani poole peal. Koha nimi oli Koonya rand ja ma pean ütlema, et ma pole nii ilusas rannas kunagi päikest võtnud. Väike ja privaatne rand, kus inimesi oli ainult paarkümmend, sinine vesi ja selle ranna eripära oli veel see, et kui tavaliselt on nn suured lained natuke kaugemal vees, siis sinna murdusid lained otse kalda äärde. Väga mõnus oli lihtsalt kaldas istuda ja lasta endal veel edasi-tagasi solgutada. Et olukord selgem oleks, panen mõned illustreerivad pildid:
Seekord tegime väljasõidu Jarmo, Antti ja meie uute majanaabritega-Diego ja Rickiga, kes jäid samuti kohaga väga rahule.
Peagi hakkavad siin Melbournes toimuma suuremad muudatused eestlaste suhtes: Anett ja Jarmo tulevad juba kuu aja pärast kodumaale ning sealt tuleb nende asemele minu kursavend Rem, kes on tegelikult juba 9. märts siin. Jarmo ja Anett on natuke kurvad, et lahkuma peavad, kuid usun, et kodus on samuti üle pika aja tore olla.
Praeguseks lõpetan ja kirjutan järgmine kord, kui jälle midagi uut ja kummalist teinud oleme. Eestisse aga veelkord paar päikest! Ega kevad taeva jää..või kuidas see ütlus oli?
No comments:
Post a Comment