Meie blogi paadunud fänn, Riin soovis, et me kirjutaks natukene underground pidudest. See nädalavahetus saigi ühel sellisel peol just käidud ja ma proovin kokkuvõtvalt anda peost väikese ülevaate.
Väljasõit kodust algas kella 22.00 ajal ja kohale jõudsime umbes 1 ajal öösel, kuna peopaika oli Melbournest 170 km. Pidu toimus sõnaotses mõttes keset sügavat dzunglit, kuhu ükski täiemõistuse juures olev inimene ei oskaks tulla, sest viimased 10 km olid sõit läbi kitsaste ja mudaste teede. Tee peal jäi nii mõnigi auto kinni ja seda tuli jälle välja lükkama minna-aga see käis kõik asja juurde:)
Pidu toimus ühes orus, mis oli pilgeni autosid ja telke täis pargitud. Igalpool oli näha väikeseid lõkkeplatse ja inimesi nende ümber. Me parkisime oma autod esimese „pealava“ ette, sest mujal polnud lihtsalt kohta ja sinna me jäimegi. Esialgu ei saanud me midagi aru, kus mida toimub, sest me jõudsime sinna päris pimedas ja meil ei olnud ülevaadet. Ainuke valgushallikas oli lavalt värvimuusika, mis oli tegelikult ülilahe. Paari tunni pärast leidsime teise pealava üles. Sinna jõudmiseks pidime sumpama läbi pimeda dzungli ja järgnema muusikale- see oli tripp omaette. Kui me lõpuks siis kohale jõudsime, siis ei suutnud ma oma silmi uskuda, sest see lava, mida ma seal nägin oli vaieldamatult kõige stiilseim ja lahedaim lava, mida ma elusees näinud olen. See oli siis pealava, kus mängiti ainult eriti hardcore dupstepi, sci-trance jne. Koha tegi eriliseks see, kuidas oldi ära kasutatud loodust ja seda asukohta. Koht, mis oli mõeldud tantsimiseks, oli ümbritsetud valguskaablite ja postidega. Eriti laheda efekti andsid erinevat värvi laserid, mis ilmusid massiivsete vihmametsa puude vahelt ja kogu see atmosfäär oli seal natukene maagiline.
Inimesed, kes seal olid: kui ma arvasin, et olen kõike näinud, siis kaugel sellest:) Enamus tüdrukuid olid riietunud mingiks loomaks ja üldiselt oli seal absoluutselt igasugust rahvast- hipid, pussakad, sulelised ja värvilised. Aga kõik olid väga sõbralikud ja toredad inimesed. Kuna sellised peod on tegelikult keelatud, siis kogu informatsioon liigub suusõnaliselt ja võib-olla oli sellepärast oodatust natuke vähem rahvast, aga sellegipoolest oli kohale tulnud umbes 200 inimest. Ja kuna pidu toimus 3 päeva järjest, siis inimesed vahetusid igal päeval ja lõppkokkuvõttes võis sealt läbi käija umbes 500 inimest.
Kahjuks ei võtnud ma fotokat kaasa, kuna kartsin, et sellisesse kohta pole mõtet kallist asja kaasa vedada, kuigi pärast ikkagi kahetsesin. Igatahes jäi mulle sellest peost üks kustumatu mälestus ja seda kõike tänu meie sõbrale Fransescole, kes meid kaasa viitsis vedada. Cheers!
